Kultuuriline šokk: selle 6 faasi ja omadused
Mobilisatsioon ja kultuurivahetus on inimühiskondade iseloomulikud nähtused. Need on muuhulgas tekitanud vajaduse muuta enesega seostamise ja kindlakstegemise viise. Selline ümberkorraldamine on protsess, mis võib tunduda lihtsana, kuid seda iseloomustavad hämmastused, võõrandumine ja isegi ebamugavused; mida me nimetame "kultuuriliseks šokiks".
Järgnevalt näeme üksikasjalikumalt mis on kultuurišokk, millised elemendid moodustavad selle vastavalt sotsioloogiale ja psühholoogiale ja millised etapid seda iseloomustatakse.
- Seotud artikkel: "Mis on kultuuriline psühholoogia?"
Mis on kultuuri šokk?
Mõiste "šokk" võib viidata vägivaldsele vastasseisule, vastasseisule, mõjule, hõõrdumisele või võõrast tunnetusele. Selles mõttes võib "kultuuriliseks šokiks" määratleda kui mis on tingitud erinevate kultuuride vastasseisust . Konförtatsioon on kultuuride šokk erinevates etappides nähtav ning võib tekitada ka psühholoogilisi ja sotsiaalseid konflikte.
Näiteks njnjf ütleb meile, et termin "kultuuriline šokk" viitab ka disorientatsioonile ja pettumusele, mida see tekitab kultuuridevaheliste erinevuste tunnustamisel. Selline tunnustamine võib tähendada üllatust, stressi, ärevust, nostalgiat, viha, ebakindlust, impotentsust ja ebakompetentsuse tundeid.
Teiselt poolt García ja Verdú (2008) ütlevad meile, et kultuurišokk on omane konflikt, mis on iseloomulik 21. sajandi globaalsele kontekstile ja mis muu hulgas Seda on eristanud kosmopoliitne diskursus, mis kaitseb globaliseerumise eeliseid ja kultuurivahetus. Need eelised aga lähevad kokku hulga psühhosotsiaalsete elementidega, mis sunnivad uute normide ja väärtuste internaliseerimist, samuti kujutlusvõimete ja identiteetide ümberkorraldamist.
3 kultuurilise šoki iseloomulikud elemendid
Kultuuriline šokk on nähtus, mis esineb stsenaariumi piirides, kus toimub erinevate kultuuride integreerimine. Sel põhjusel on see kogemus, mis kaasneb eriti rändeprotsessiga, kus see on vältimatu uued suhtlusvormid, uued sotsiaalsed hierarhiad, uued identiteedid ja kultuurikoodid .
Kuid kultuuriline šokk võib toimuda rände taha; näiteks kahe erineva kultuuritaustaga isiku kohtumisel, kuid kes on sündinud alates samasugusest kuuluvusest. Mõlemal juhul tekitab kultuurišokk ennekõike ebamugavust ja teiselt poolt vajadust ümber korraldada koostoime koode. Selle selgitamiseks näeme allpool mõned kultuurišoki iseloomustavad elemendid .
1. Keel ja kommunikatsioon
On oodata, et keeleks on üks elemente, mis võivad kultuurišoki kogemusi hõlbustada või takistada. Erineva keelega suhtlemine ja sellega kaasnevad kommunikatiivsed raskused on üks tegureid, mis võivad põhjustada kultuurilise šoki suurenenud või väiksema intensiivsuse. Sama võib juhtuda mitteverbaalse keele elementidega nagu žestid või asendid või kehavormid, mis on oodatud ühe kultuurina, mitte mõnes teises.
- Võib-olla olete huvitatud: "Antropoloogia nelja peamist filiaali: kuidas nad on ja mida nad uurivad
2. Muutke koostoime koodid
Kommunikatiivseid kohtumisi vahendavad erinevad suhtluskoodid. Niisiis, isik, kes räägib kodukoha keeles sihtkoha keelt ei pruugi tingimata jagada selle koha integratsioonieeskirju .
Selleks peab toimuma ka interaktsioonikoodide läbirääkimised. Näiteks rühmitused, kõnelemise või liikumise viisid, teiste hulgas ka tere või hüvastijätmise viisid, tänu, kombed ja režiimid.
3. Isikutunnistus
Eespool nimetatud mõju avaldab lõplikku mõju individuaalse ja kollektiivse identifitseerimise protsessile, see tähendab etnilise päritolu identiteedile, mis on tingimata seotud sihtkultuuri käitumise ootustega.
Asjaomased inimesed muudavad oma enese esindamist kommunikatiivsete kohtumiste kaudu. Lisaks keelelistele ja kommunikatiivsetele pädevustele on see esitus sisaldab maitseid, huve, elustiili . See on seotud ka päritoluühiskonna ja saatuse ühiskonna kujutöötajate ümberkorraldamise protsessiga.
Migratsiooniprotsessi kultuurisurve
Nagu me oleme öelnud, on kultuuriliseks šokk nähtus, mis rändeprotsessis esineb peaaegu paratamatult. Sellel põhjusel on sotsioloogiast ja psühholoogiast välja töötatud erinevad uuringud. Näiteks García ja Verdú (2008) räägivad 7 rida, mis iseloomustavad rändeküsimust ümbritsevat kultuurišokki.
Täpsemalt, need etapid on seotud võrdlusühiskonna kujutlusvõime ja rändava isiku kuuluvuse ühiskond :
1. Ideaalne lahendus
Alguses on tegemist rahvusvahelise rände utoopiaga; kus on kujundatud rändprotsesside kujutised (mis on seotud ideetega "paremad võimalused" ja "proovida oma õnne"), mille päritoluühiskonna kujutlejad on üldiselt negatiivsed .
2. pettumust
Järgneb pettumuse või pettumuse etapp, kus esialgsed illusioonid või püüdlused seisavad silmitsi tõrjutuse süsteemidega ja tõeliste integratsiooniprobleemidega.
3. Igatsus
Päritolukoha idealisatsiooni faas jätkub, mida iseloomustab protsess on pere või sõprade igatsus ja koodid, mis on osa kommunikatiivses koosolekul.
4. Fusion
Pärast idealisatsiooni ja sihtkoha püsivust toimub teatud oma kultuuritraditsioonide säilitamise protsess ja samal ajal kaasatakse kuuluvuse ühiskond.
5. Solidaarsus
Eespool nimetatud lähenemine läheneb uute ellujäämisstrateegiatega, mis koosnevad sellest luua toetavad rändevõrgud , mis on sageli tuumaprogrammi keskmes. Samal ajal toimub psühholoogia kohanemisprotsess ja sotsialiseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kultuuriline õppimine.
6. Arveldus
Selle tulemusena muutub nähtavaks vajadus määratleda sihtrühmas stabiilsuse tunne (nii positiivsete kui ka negatiivsete aspektide püsivusega) ja selle korrelatsioon, mis sageli läheb päritoluriigi vastupidises suunas.
Bibliograafilised viited:
- García, J.T. ja Verdú, A.D. (2008). Sotsiaalsed imaginaarid rände kohta: sisserändaja eneseväljenduse areng. Papers, 89: 81-101.
- Zlobina, A., Basabe, N. ja Páez, D. (2004). Välismaalaste sisserändajate kohandamine Hispaanias: kultuurilise šoki ületamine. Migratsioonid, 15: 43-84.
- Cortés, G. (2002). Kultuuri šokk. Välja antud 23. juuli 2018. Saadaval aadressil //www.azc.uam.mx/publicaciones/tye/elchoquecultural.htm.
